Reality smacks me in the face

17-aastane , vallaline nooruk. Pikk, peenike, rohelised silmad, kartulikoore värvi juuksed. Need asjad minu juures naljalt ei muutu, kui just õnnetusse ei satu või heterokroomia peale ei lasku. Aastaid tuleb pika peale juurde, aga praeguseks iseloom väga ei muutu. Peale keskkooli jäävad mehed põhimõtteliselt samaks ka, kui vaadata nende eelistusi naiste suhtes ja nii. Kindlad stereotüübid välja kujunenud jne. Tõsine, vahel näost kurb, misantrooplik, romantiline, laisk.Harjumuseks on saanud 2-4 tassi kohvi päevas. Nõrkuseks vist suured ilusad silmad naistel, see niidab kõige rohkem. Kena naeratus hulka ja minul on raske pilku kõrvale pöörata. Head asjad? Vihmased ilmad (mitte lörtsised), millegi saavutamise tunne, magamine, head sõbrad, mõni haaravam raamat, Dr. House, hea toit. Parim sõber on praeguse seisuga ära kolinud mandrilt, õpib Kuressaares, see imeb. Olen suht leppinud, et keskkooli lõpuks kaotan kõik oma sõbrad. Väikene võimalus on, et mõni tuleb sama asja õppima, aga suhteliselt ükskõik. Pole väga laialdaste huvidega, hobisid ka palju ei leidu. Meeldib vihikutesse sodida, aeg ajalt uusi bände kuulata ja kui tuju on ,siis ka hardstyle lainel olla. See vist oleks praegu kõik. (2009)