I got a woman that keeps me waiting

Hmm, viimati jäi kuu vahele vist aastal 2007, aga kuu oli nii lihtsalt nii meeletu, et ei jõudnud oma tundeid, mõtteid ning sündmusi kirja panna. Detsembris palju suurt ei juhtunud, kui välja arvata jõuluball ning jõulud. Ball oli kallim, paremate dekoratsioonidega, aga halvema seltskonnaga, tantsu sain ~7x vähem lüüa kui eelmine aasta, mil jalad ainult tantsupõrandalt end leidsidki. Oh well, nägin vanad näod ära ja ainus, kes wow-efekti tekitas, oli huvijuht. Eriti meeldis see “Ma poleks uskunud, et Alla nii ilus välja saab üldse näha.” Nii palju siis sellest. Jõulud, hmm, mustad kliimatingimuste järgi, soojad juhtumiste järgi. Nägin vanatädi ära ja ka kamba sugulasi. Kõik alati küsivad, kuidas ülikoolis läheb, kas on raske. Olen alla semestri veetnud ülikoolis ja juba peaksin teadma sellest midagi. Usun, et hullem on veel ees, aga eks teistele olen öelnud, et natsa raske on. Truth is, suurt kirge pole selles alas mu jaoks. Lapsepõlve ma ei veetnud mõeldes välja, kes ma tahaks olla, lasteaias tahtsin kosmonaut olla, peale seda eriti ei huvitanud karjäär. Nüüd on see aktuaalne, kuidas leiba teenida aina kallimaks minevas elus jamisiganes. Ei taha väga mõelda sellele.

Aasta iseenesest oli tore, lõpp veel parem. Kui esimesel poolaastal ei teadnud, kuhu ülikooli minna, mida õppida jne, siis nüüd on kõik nagu paika loksunud. Muidugi pean ma õnnelik olema, et ainus kord, mil klubis käisin Tartus, leidsin naise, kes joob õlut. Sealt edasi tuli soov minna temaga õlut jooma ning nüüdseks olin keskööl temaga koos, kui aasta lõpetada tuli. Teisiti enam stsenaariumi ette ei kujutagi. Enam paremaks selles valdkonnas on raske minna, aga alla ei anna. Gotta keep it fresh.

Most weirdest New Years Eve ever. Alati on ju see situatsioon, et sa ei tea, mida sa aastavahetusel teed, kuni see lõpuks sulle ligi hiilib ja pool tundi on vanat aastat alles. Nii juhtus ka see aasta ning leidsin ennast küsimast, miks inimesed nii laisad on. Keegi ise nagu ei viitsi midagi planeerida, just kui oodataks, et ohh siin on hea plaan veeta koos inimestega, kes on lahedad aega. Nope. Ise ma olin, olen muidugi samasugune, aga kui pidi valima kahe linna vahel, läks asi raskemaks. Lõpuks jäi kaalukausile Tallinn, kompromissidega, aga tundub, et oli õige valik. Nii palju tuttavaid oleks ikka juhus kohata Tartus, kui palju neid ikka Rüütli tänavale mahub. Neways käisin ühe tšiki sünnal, andsin talle La Senza kotikese üle, et ta õigele poole suunata 18-ks eluaastaks ja peagi kadusin sealt. Helistasin Jossile, kes oli ~100m eemal sünnipäevakohast, temaga kaasas olid Kristjan, Raymond, Rando ja ta tsikk Liis. Sammusime siis edasi Hella Hundi poole, nägin vana koolivenda ning tee peal Vabaduse väljaku poole kadusid tüübid ära. Sain kõne minna Estonia poole, aega hakkas aina vähemaks jääma, rahvast vooris samba poole. Kell oli 23:58 mobiili järgi vaadates, asusin valel pool teed. Jooksin, tema jooksis, kumbki ei saanud aru kas kesköö oli läbi või mitte,sest ilutulestikku oli niigi juba 15 minutit lastud. Aga kokku me saime, edasi oli juba tuttavate jaht. Esimene oli Raymond, siis kuidagi leidsime muu raffa ka üles, vanad kooliõed Bianks Maria Greete, lapsepõlvesõber Henri leidis minu üles , 2 füüsikut nägin ära. Dann oli enda naisega, Marioni leidsin pärast üles. Hellas Hundis oli Madis Moona Fred Fredi südamedaam (Hanna Lota?). Sain teada, et RX oli pass outinud peale väikest suitsetamist rofl, võrreldes eelmise aastaga oli tema av küll lahja. Ahjaa, Balou ees oli Brett Zanna kah. Kui Zanna hakkas vene keeles vuristama Danni naisega, siis sain isegi natuke aru. See on kuidagi paranenud, dunno mis imekombel, pole keskkonnas olnud ega ise õppinudki, feels ok man. Vaatasime veel Pätrikku, sest Raymond oli seal Kristjani, Jossi ning Mariaga. Mm, ajaa, Essukas Ants ja paar keskkooli tüdrukut oli ka veel. Endless põsemusid, nendega olen liiga lahkeks läinud purjuspäi. Kõik ei hinda ka neid nii hästi, seega pull the fuck back. Aga noh, see ongi selline üritus, kus võib. Võib ka alkoholi süüdistada, millega läks õnneks nii hästi, et paha ei hakkanud. Aru ma ei saanud, miks Daniilil oli viina ja bacardit spraidiga, aga ei kurtnud ning võtsin lonksu. Kuigi segamine pole kunagi hea idee. Mul oli lõbus, ma kujutan ette, et mu kaaslastel oli lõbus ja nüüd võib minna tagasi rutiini elama.Või siis sessi üle elama. Igatahes, tuleb huvitav kuu.

Ja nüüd on aeg anda lubadusi nii palju, et vähemalt ühe nende jälgimine võiks edu tuua sel aastal:

1) Ära suitseta mõnda aega. Ütlen mõnda, sest viimati kui av-l seda lubasin oli 2,5 aastat see aeg.

2) Käi trennis, saad inimese tunde.

3) Ära joo enne semestri lõppu, mis on juhuslikult su sünnipäev.

4) Ole/jätka olemist sama sarmika, humoorika ja nägusana, nagu sa olnud oled.

5) Pea paremini kokkulepitud kellaaegadest kinni. Holy shit kui tähtis see osa on, viimased korrad venisid poole tunnisteks hilinemisteks, feels bad man. Scumbag meet-ups.

6) Pühenda ennast rohkem inimestele, kes seda väärt on

Muud vist midagi parandada, lisada pole. Ei hakka mingi ägedat tsitaati panema, elu läheb edasi lihtsalt. Also, fucking weird oli näha inimesi nutmas aastavahetusel. Veidi tobe oli saada sõnumeid, et ära seda paska edasi räägi, mis juhtus, enda teada pole eriline klatšimoor või juttude levitaja, samuti ei kogu neid. Julged teha, julged tunnistada, alkohol on kena vabandus aga kui kauaks?

 

 

 

 

 

 

~ kirjutas boredoflife &emdash; jaanuar 1, 2012.